30. jaanuaril pakkisime essakatega taas matkakotid, et minna klassiruumis õpitut Pähni looduskeskusesse praktiseerima. Eesmärgiks võtsime leida matkarajal märke loomade, kes talve maha ei maga, tegutsemisest ning uurida, kas raamatupiltidele jäädvustatud loomade jäljed on pärislumel äratuntavad. Veel soovisime kinnitust saada teadmistele loomadest, kes taliuinakut teevad ja kuidas täpsemalt teada saada, kuidas nad selleks valmistuvad.  Ilm soosis igati õuesõpet ning öösel sadanud värske lumi lausa kutsus väikseid jäljekütte avastusretkele.

Matkajuhtide Taavi ja Heino juhendamisel leidsime mitmeid värskeid loomajälgi, jäljeaabitsa toel selgitasime välja nende omaniku ning uurisime, mis suunast loom oli tulnud ning kuhu suundunud. Leidsime kitsede magamiskohad ning veendusime, et see oli looma poolt eelnevalt sõraga lumest puhastatud. Just nii, nagu raamat oli jutustanud. Üks ehmunud oravapoiss põgenes veidi lärmaka seltskonna eest, jättes lumele lastele uurimiseks oma käpajäljed. Saime teada, et ka loomadel on nö oma Facebooc, kuhu „like“ panevad (märgistavad territooriumi uriiniga).

 Matka käigus joonistasime oma jäljed lumele lumeinglite ja trükitähtede näol. Kogu seda toredat õppetegevust saatsid mängud, mida võimaldas sulalumi. Peale matka vaatasime veel õppefilmi aasta 2019 loomast koprast, uurisime loomade topiseid, ekskremente, nahku ja koljusid. Matka kokkuvõtteks mängisime õpetlikku noolemängu, mis andis võimaluse korrata loomade jalajälgi. Oli üks ääretult tegus lõimingutund õues, kus läbi aktiivse kehalise tegevuse kordasime erinevates ainetundides õpitut ning kasutasime meisterdamiseks ja spordivahenditeks looduslikku materjali – lund.

Vaata 1.a lõimingupäeva pilte.

Vaata 1.b lõimingupäeva pilte.